1. Temperatuuritaluvus ja kohanemine keskkonnaga: seadke esikohale ahju maksimaalse temperatuuri sobitamine (nt S/B-tüüpi plaatina-roodiumtermopaar kõrge-temperatuuriga ahjude jaoks, K-tüüpi nikkel-kroom{8}}{temperatuuri{0}9} ahjude jaoks). Vältige nikli{12}}põhiseid termopaare vesinikku/süsinikku{13}}sisaldavas keskkonnas (kalduv söestumine ja rabestumine); valige selle asemel plaatina{14}}roodium või volfram{15}}reenium.
2. Täpsusklass: peab kasutama klassiⅠ täpsust (väiksem tolerants), et tagada mitmepunktiliste mõõtmisandmete järjepidevus, mis vastab ahju temperatuuri ühtluse testimise standarditele, nagu AMS 2750E ja GB/T 9452.
3. Struktuur ja paigaldamine: võtke kasutusele paljad või õhukese seinaga -kaitsetorud (vähendades termilise reaktsiooni viivitust), tagage ühtlased sondi pikkused (vältige erinevatest sisestussügavustest põhjustatud vigu) ja paigaldage ühtlaselt jaotunud võtmepositsioonidesse (neli nurka, ahjukambri keskosa, serv jne).
4. Stabiilsus ja kalibreerimine: valige hea pikaajalise stabiilsusega materjalid (nt tugeva oksüdatsioonikindlusega plaatina-roodiumtermopaarid). Enne kasutamist viige enne kasutamist läbi mitmepunktiline kalibreerimine vastavalt testimisstandarditele, et tagada termoelektrilise potentsiaali triiv lubatu piires.
5. Juhtmed ja kompensatsioon: kasutage sama tüüpi kompensatsioonitraate, vältige vahepealseid liitekohti ning tagage ühtlane polaarsus kompensatsioonijuhtmete ja termopaaride vahel, et vähendada külma ristmiku temperatuurivea mõju ühtsuse hinnangule.